Eestis on rahvaraamatukogude kvaliteedihindamisi läbi viidud kolmel korral, varasemalt aastatel 2018 ja 2020. Viimane enesehindamine toimus 2023. aasta lõpus ning seda nii uuendatud formaadis kui ka muutunud haldusreformi taustal.

Hindamine lähtub Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastakoosolekul 11.03.2022 heaks kiidetud visioonidokumendist 21. sajandi raamatukogu, mis sõnastab selged ootused raamatukogude juhtimisele ja teenuste kvaliteedile. Visiooni eesmärgiks on toetada raamatukogude arengut, et nad oleksid ligipääsetavad ja kättesaadavad, lugemist populariseerivad ja lugemisharjumust kujundavad, strateegiliselt juhitud, arenguvõimalusi pakkuvad, nutikad ja innovaatilised, keskkonnateadlikud ja vastutustundlikud ning kogukondi aktiivselt kaasavad. Uuringus osalejatel paluti anda raamatukogu hetkeseisule eeltoodud valdkondades.

Üldandmed

Kvaliteediuuringus osales 101 eraldi registrikoodi omavat raamatukogu 71 erinevast omavalitsusest ehk 90% kõikidest Eesti omavalitsustest laekus vähemalt üks vastus. Mitte ühtegi vastust ei laekunud Loksa, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnadest ning Lääne-Harju, Lääne-Nigula, Kihnu ja Ruhnu valdadest. Osalenud rahvaraamatukogudel on kokku 325 harukogu, nendes oli uuringu täitmise hetkel 1099 täidetud töökohta ning kokku 323 757 registreeritud lugejat.

Eelmistel aastatel viidi uuring läbi kõikides kesk- ja harukogudes eraldi. 2020. aastal osales küsitluses 99 raamatukogu (sh harukogud) kokku 41 omavalitsusest (52%), seega olid seekordse hindamise tulemused esinduslikumad nii kaetud raamatukogude kui ka omavalitsuste lõikes.

Ligipääsetavad ja kättesaadavad raamatukogud

Eesti raamatukogunduse visioonis loovad raamatukogud teenustele ja informatsioonile tasuta ligipääsu pakkudes ühiskonnas võrdseid võimalusi, olles igale inimesele kättesaadavad sõltumata vanusest, soost, rahvusest, elukohast, erivajadusest või majanduslikest võimalustest.

Raamatukogud peaksid pakkuma kasutajate harjumusi ja liikumisteekondi arvestades mugavaid ning paindlikke lahendusi ehk olema inimeste jaoks olemas seal, kus inimesed neid vajavad, ning ajal, mil see on kasutajatele sobiv. See tähendab lahtiolekut töövälistel aegadel, sh hommikustel ja õhtustel aegadel ning nädalavahetustel. 27% vastanud raamatukogudest ei ole enne kella 10 hommikul avatud ühelgi tööpäeval nädalas, 43% puhul pakutakse seda võimalust vähemalt mõnes külastuspunktis. Vähemalt ühel nädalavahetuse päeval on avatud mõni külastuspunktidest 73% raamatukogudest.

Lahtiolekuaegadest sõltumatut tagastusvõimalust kas tagastuskasti, -luugi või laenutuskapi abil pakub vähemalt mõnes külastuspunktis koguni 88% raamatukogudest, samal ajal pakuvad kapi vahendusel laenutamisvõimalust täpselt pooled raamatukogud. 24-tunni raamatukogu teenust ehk võimalust siseneda raamatukogusse iseseisvalt töövälisel ajal pakub viis raamatukogu Eestis. Raamatute tellimist postiga või postiautomaati võimaldavad 42% raamatukogudest. Regulaarse graafikuga raamatukogubussi teenust pakub kaks raamatukogu. Eesti Rahvusraamatukogu MiRKO „Raamatud liikuma“ teenusega on liitunud tänaseks vaid 21% rahvaraamatukogudest.

Viimase kümnendi jooksul on palju raamatukoguhooneid remonditud või saanud koguni uue hoone. Üle poole (53%) raamatukogudest leiavad, et kõik külastuspunktid asuvad tänapäevastes ruumides, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid, 37% puhul tegutsevad vähemalt osa külastuspunktidest (peamiselt keskkogu ruumid) heades tingimustes. Vaid 10% puhul ei asu ükski külastuspunkt (st ei keskkogu ega harukogud) tänapäevastes ruumides.

Suurem probleem on aga ruumikitsikusega. Kui peaaegu pooled (49%) vastanutest peavad nii keskkogu kui ka harukogude ruume piisavaks, mis võimaldavad läbi viia mitmekülgseid tegevusi, siis veerandi (26%) puhul pole piisavalt ruumi ei keskkogus ega harukogudes ning ülejäänute puhul on ruumipuudus vähemalt mõnes külastuspunktis.

Uuring keskendus põhjalikult raamatukogude ligipääsetavuse eri aspektidele, sh erivajadustega inimestele loodud võimalustega. Vastajad hindasid üldist ligipääsu pigem positiivselt. Raamatukogude lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordi graafikutega (vaid 10% puhul ei nõustutud väitega ühegi külastuspunkti kohta) ning ühistranspordi peatused on raamatukogudest jalutuskäigu kaugusel (84% kõikides ja 16% osades punktides). Arvestades eriti nooremate kasutajate liikumisharjumusi, siis on valdava osa raamatukogude juures olemas rataste ja tõukerataste hoiustamise kohad (vaid 7% puudub see täielikult). Küll aga puudub 92% raamatukogudes täielikult võimalus elektriratast või -tõukeratast laadida ning 78% puhul puudub täielikult võimalus laadida elektriautosid (need võimalused on ennekõike suuremates keskustes asuvates raamatukogudes). Eeldatavasti kasutajate ootus selliste laadimisvõimaluste osas lähiaastatel ainult kasvab.

Erivajadustega inimeste ligipääsu osas on pilt raamatukogudes kahjuks kurvem. Kui invaparkimiskohad või juurdepääs invatranspordile on tagatud täielikult vaid pooltes (50%) raamatukogudes ja osaliselt 30% raamatukogudes, siis enam kui veerandisse (26%) Eesti rahvaraamatukogudest ei pääse ilma kõrvalise abita mugavalt ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja üheski külastuspunktis, kusjuures vaid 27% raamatukogudes on see võimalus tagatud kõikides punktides. Esiuksest sisse jõudnuna ei ole 42% raamatukogudes võimalik neil inimestel pääseda ligi kõikidesse avalikus kasutuses olevatesse ruumidesse kõigil korrustel mitte üheski külastuspunktis, lisaks 39% on see võimalus mõnes külastuspunktis (enamasti keskkogus). Nõuetekohane invatualett on olemas kõikides punktides vaid 20% raamatukogudest, 42% puhul puudub see kõigis harukogudes.

Vaatamata sellele, et raamatukogude ruumidesse on investeeritud mitmel pool Eestis, leiavad vaid 25% vastanutest, et nende ruumid ja sisustus arvestavad erivajadustega inimestega (nt libisemiskindlad põrandad, käsipuudega trepid, ratastooliga liikumise võimalused siseruumides jms) kõikides külastuspunktides, 29% hinnangul pole selliseid võimalusi üheski punktis.

Vaid 31% raamatukogudest on oma kodulehel avaldanud info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ja ruumide tingimuste kohta, koguni 69% pole seda teinud. Kuna sellise info jagamine ei eelda tehnilisi lahendusi ega täiendavaid investeeringuid, võib põhjuseks olla nii raamatukogude vähene teadlikkus kui ka selgete reeglite puudumine omavalitsustes. Kodulehtede puhul on lisaks info puudusele probleemiks nende kohandamine erivajadustega inimestele, kuna vaid 5% vastanute puhul on raamatukogu veebilehel loodud juurdepääs nägemispuudega külastajatele.

2020. aasta hindamise käigus kommenteeris üks raamatukogutöötaja, et neil pole erivajadustega (sh nägemis- või liikumispuudega) inimestele selliseid võimalusi loodud, sest selliseid inimesi neil ei käi. 2023. aastal tõdes üks vastaja, et kuna raha on vähe, tuleb ennekõike tegeleda ikka nendega, kes käivad, mitte iga väikse elanikkonnagrupiga. Loodetavasti on selline suhtumine erandlik, sest avatud ja ligipääsetava raamatukogu nurgakiviks on valmisolek võtta vastu iga inimest ning jagada aktiivselt infot võimaluste kohta kanalites, mida need inimesed igapäevaselt kasutavad. Vaid 27% raamatukogudest on viimase kolme aasta jooksul kaasanud oma teenuste arendamisse ja tagasisidestamisse puuetega inimesi või nende esindusorganisatsioone. Jääb vaid loota, et kolme aasta pärast oleks need numbrid ümber pöördunud.

Lugemist populariseerivad ja lugemisharjumust kujundavad raamatukogud

Raamatukogude missioon on kujundada lugemis- ja õpiharjumust varasest east ja tõsta inimeste teadlikkust kirjandusest. Raamatukogud teevad palju tööd lugejatega, sh laste ja noortega kirjanduse tutvustamiseks. Koostöös lasteaedade, koolide ja teiste õppeasutustega viiakse ellu lugemisharjumust kujundavaid sündmusi. 28% raamatukogudest viivad selliseid sündmusi ja programme ellu vähemalt kord nädalas, 52% vähemalt kord kuus. Kord aastas või sellest veelgi harvem korraldab haridusasutustega koostöös sündmusi 10% raamatukogudest. Heaks või väga heaks hindab koostööd kohalike koolide ja õpetajatega 77% vastajatest, pigem halvaks või väga halvaks aga ainult 5% vastajatest.

Kõik raamatukogud on küsitlustele eelnenud aasta jooksul korraldanud kirjandusega seotud väljapanekuid ja näitusi (100%), paljud ka lugejate kohtumisi kirjanike ja teiste kirjandustegelastega (92%), lugejamänge- ja võistlusi (85%), koduloouurimisega seotud sündmusi ja väljapanekuid (84%), kunsti- ja käsitöönäitusi (83%) ning festivale ja muid pidustusi (55%). Alla pooled raamatukogud on samal perioodil korraldanud kontserte ja muid muusikasündmusi (48%), raamatukogu lahtiste uste päevi (44%) ning filmide näitamist (35%). Vastanud tõid ka välja, et mõnel juhul ei korraldata muid kultuuriüritusi, sest ei soovita dubleerida teiste piirkonna kultuuriasutuste tegevust (rahvamaja, muusikakool, kunstikool jm). Samuti rõhutati vastuses, et sündmuste korraldusele seavad piirid nii töötajate nappus, eelarve vähesus kui ka ruumipuudus.

Kvaliteedihindamise mudeli järgi peaks ideaalis raamatukogu hankima vähemalt 400 nimetust aastas 1000 elaniku kohta. Seda eesmärki täidetakse vaid 21% raamatukogudest. 40% raamatukogudest soetab alla 325 nimetuse aastas 1000 elaniku kohta. Iga 16-aastase ja noorema kasutaja kohta tuleks hankida vähemalt 1 nimetus aastas. Seda taset suudetakse täita 34% raamatukogudes, veerand vastajatest soetab aga vähem kui 0,7 nimetust aastas. Viimase kolme aasta (2021-2023) trende hinnates leiavad täpselt pooled vastajatest, et teavikute soetamise mahud on jäänud samale tasemele, 35% hinnangul on võimekus pigem või oluliselt vähenenud, ainult 15% jaoks kasvanud.

Teavikute soetamise kõrval on oluline ka kogude regulaarne uuendamine, st kogude pidev täiendamine ja regulaarselt vanemate raamatute kogudest väljaarvamine. Eeskujulikuks tasemeks on kogude uuenemine aastas vähemalt 8% ulatuses, mida suudab täita vaid 4% raamatukogudest. Koguni 77% raamatukogude puhul jääb vastav näitaja alla 5% aastas.

Kogude aktiivse kasutuse seisukohalt vaadatakse ka kogude ringlust ehk laenutuste ja kogude suuruse suhtarvu, mille näitaja peaks ideaalis ületama 1,2 aastas. Sellisel tasemel kogude ringlus on saavutatud 14% raamatukogudest, kusjuures 61% puhul jääb näitaja alla 0,9.

Pooled rahvaraamatukogudest (50%) ei paku ligipääsu digimeedia väljaannetele, 44% teeb seda eestikeelsete väljaannete puhul, 7% nii eesti- kui ka võõrkeelsete väljaannete puhul (peamiselt suuremates keskustes).

Üheks olulisemaks kasutajate rahulolu mõjutavaks näitajaks on ooteaja pikkus. Pigem mõistlikuks või väga mõistlikuks peavad ootejärjekorra pikkust 65%, pigem või väga ebamõistlikult pikaks hindavad järjekorda vaid 3% vastajatest.

Raamatukogudel on ühiskonnas üha positiivsem kuvand, mistõttu võiks seda paremini kasutada lugejate inspireerimiseks ja lugemissoovituste jagamiseks. Küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli uut kirjandust tutvustanud või lugemissoovitusi avaldanud oma veebilehel vaid 44% raamatukogudest, kusjuures ka nendest oli seda teinud üle kuue korra (ehk tagasihoidlikult kord üle kahe kuu) 25% vastanutest, teiste puhul oli seda tehtud oluliselt harvem. Sagedamini jagatakse soovitusi sotsiaalmeedias, kus seda on teinud aasta jooksul vähemalt korra koguni 81% raamatukogudest, kusjuures 56% üle kuue korra aastas. Muudes väljaannetes (sh kohalikes või piirkondlikes lehtedes) on kirjandust tutvustanud 41% raamatukogudest, sh vaid 8% puhul üle kuue korra.

Strateegiliselt juhitud raamatukogud

Vastavalt visioonidokumendile peaksid raamatukogud tegutsema eesmärgistatult ja tõhusalt ning kohalikud omavalitsused peaksid olema omanikena mõistnud raamatukogude olulist kultuurilist, hariduslikku ja sotsiaalset rolli.

Kvaliteetsete teenuste osutamise eelduseks on kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõu olemasolu. 83% Eesti rahvaraamatukogudes on loodud vähemalt üks töökoht 1000 elaniku kohta, mis on ka kvaliteedimudelis soovitud piiriks. Samas on vaid 58% raamatukogudes tagatud vähemalt ühe täistöökohaga töötaja olemasolu iga külastuspunkti kohta. Seega on 42% raamatukogudes olukord, kus vähemalt mõnes harukogus töötavad osakoormusega töötajad või on nende tööülesanded jagunenud eri asutuste vahel (näiteks on raamatukoguhoidja osakoormusega ka noorsootöötaja).

Kahes viimases küsitluses tuli kõige teravama probleemina esile raamatukogutöötajate tasustamise küsimus. Statistika näitab, et paljudes piirkondades on raamatukoguhoidjad alamakstud, nende palgad jäävad maha nii riiklike kultuuritöötajate miinimumile, üha kiirenevas tempos jäävad makstavad tasud alla õpetajatele ning üldiselt elukalliduse tõusule. Riigi kultuuritöötajate miinimumtasust kõrgemat töötasu (üle 1600 euro) makstakse vaid kolmes raamatukogus. Vähemalt 90% sellest piirmäärast (1440-1600 eurot) suudavad maksta 8% raamatukogudest, 80-90% (1280-1439 eurot) maksavad 17%. 60-70% miinimummäärast (960-1119 eurot) maskavad suurim osa ehk 36% raamatukogudest ning 14% puhul jääb töötasu alla 60% riiklikust miinimummäärast ehk spetsialistidele suudetakse maksta alla 959 eurot kuus. Nende numbrite taustal pole imeks pandav, et raamatukoguhoidja elukutset peab ühiskonnas väärtustatuks vaid 11% vastajatest, samal ajal 40% hinnangul ei väärtustata valdkonna professionaale piisavalt. Samuti on selliste palkade ja ühiskondliku kuvandi juures keeruline meelitada noori või uusi spetsialiste raamatukogudesse tööle tulema. Vaid 2% vastajate hinnangul tahavad noored raamatukogudesse hea meelega tööle tulla, 64% arvates ei ole noored pigem raamatukogus töötamisest huvitatud.

Raamatukogude juhtidest 82% on kõrgharidus, 67% on tegemist erialase haridusega (raamatukogundus, infoteadus) ning 74% juhtidest on olemas või omandamisel kutsekvalifikatsioon. Kvaliteedimudeli kohaselt peaks igale töötajale olema aastas võimaldatud vähemalt kuus koolituspäeva kutsestandardiga seotud pädevuste arendamiseks, sh tutvumist Eesti ja välisriikide heade praktikatega. Enam kui pooltes raamatukogudes (53%) seda ka tehakse, 36% võimaldatakse 4-5 päeva töötaja kohta, 11% aga kolm või vähem päeva, kuna töötajaid on enamasti vähe ning asenduste korraldamine on keeruline.

Uuringuga kaardistati ka peamised koolitusvajadused valdkonnas. Huvi koolituste järele on suur ja raamatukogusid kõnetav teemadering on lai. Kõige olulisemateks teemadeks (hinnangud väga vajalik või pigem vajalik) peeti kirjandus- ja kultuurialaseid teadmisi, tööd laste ja noortega, digipädevusi, kommunikatsiooni ja turundust, arengukavandamist, tööd erivajadustega inimestega, sündmuste korraldamist, projektide kirjutamist ja juhtimist, esinemisoskusi, psühholoogiat ja konfliktijuhtimist, lugejateenindust, vaimse tervise hoidmist, meeskonnatööd ning teenusdisaini. Pisut tagasihoidlikumalt (kuid siiski olulisel määral) vajatakse keskkonnateadliku kultuurikorralduse, ajajuhtimise ja lõimumistegevuste korraldamise koolitusi. Valdav osa raamatukogudest peavad vajalikuks õppevisiitide korraldamist nii Eestis kui ka välisriikides.

2020. aastal hindamisel omas kehtivat arengukava 52% vastajatest. 2023. aasta lõpuks, kui paljudes omavalitsustes on toimunud raamatukogude tsentraliseerimine, on kehtiv arengukava ainult 25% rahvaraamatukogudest. Kõikidest nendest, kel arengukava puudub, on hetkel arengukava koostamas 37%, teistel vastav plaan (või ka ülesandepüstitus kohaliku omavalitsuse poolt) puudub. Näiteks Tartumaal viidi Tartumaa Omavalitsuste Liidu, kõigi KOVide ja kultuuripoliitika mõttekoja Creativity Lab eestvedamisel läbi programm „21. sajandi raamatukogude Tartumaal“, mille raames koostatakse kõikides Tartumaa raamatukogudes uuendatud arengukavad.

Tuleb aga silmas pidada, et arengukava on reaalselt toimiv dokument siis, kui see on ajakohane, ettevaatav (vähemalt kolm aastat) ja kohaliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud või vähemalt nende osalusel valminud. Nende 25 raamatukogu puhul, kellel on kehtiv arengukava, hakkas see kuue puhul kehtima 2019. aastal või enne seda, mis sisuliselt tähendab, et arengukava on juba aktuaalsuse kaotanud. 11 raamatukogu on uue arengukava vastu võtnud viimase kahe aasta jooksul. 17 raamatukogu uuendab oma arengukava alles siis, kui eelmise periood saab läbi (mis sisuliselt tähendab, et arengukava perioodi lõpus asutusel ettevaatav plaan puudub), kaheksa raamatukogu uuendavad strateegiat regulaarselt vähemalt üle aasta. 20 juhul on KOV raamatukogu arengukava ametlikult heaks kiitnud, kolmel juhul pole arengukava omavalitsusele üldse esitatud või pole sealt mingit tagasisidet. 76% juhtudest osalesid KOVi esindajad arengukavandamise protsessis, ülejäänud juhtudel aga mitte.

Kui raamatukogu arengukava tegeleb asutuse sisemiste küsimustega, sh teenuste arendamisega ning kasutajatele ja töötajatele motiveeriva keskkonna loomisega, siis raamatukogu arenguvajadusi silmas pidades on kriitilise tähtsusega raamatukogu vajaduste sisuline kajastamine kohaliku omavalitsuse arengukavas. Kuigi vaid ühel juhul ei ole raamatukogu üldse KOVi arengukavas mainimist leidnud, siis 80% juhtudest on seda tehtud kõigest pealiskaudselt või raamatukogu pelgalt mainides. Vaid 19% vastanutest leiab, et nende raamatukogu on omavalitsuse arengukavas põhjalikult kajastatud koos vajalike eesmärkide ja ressurssidega. Sellele vaatamata hindavad vastajad koostööd kohaliku omavalitsusega pigem positiivselt. Vähemalt heaks hindavad koostööd 67%, halvaks 5% vastajatest.

Lisaks omavalitsuse rahastusele taotlevad aktiivsemad raamatukogud täiendavaid vahendeid erinevatest programmidest. Kuna viimase kolme aasta jooksul mõnes rahvusvahelises projektis osalenud 17% raamatukogudest, võiks rahvusvaheliste projektide ettevalmistamise ning elluviimise võimekuse võtta tulevikus eraldi tähelepanu alla. 

Arenguvõimalusi pakkuvad raamatukogud

Raamatukogud on kujunenud oluliseks õppimise kohaks, mis toetavad nii formaalharidust kui ka elukestvat õpet. Raamatukogude teenuste ja tegevuste ring on väga mitmekülgne. Enam kui pooled rahvaraamatukogudest on küsitluste täitmisele eelnenud aasta jooksul viinud läbi digioskuste koolitusi (sh arvuti kasutamine, erialase tarkvara koolitused, sotsiaalmeedia jm) (76% raamatukogudest), eakatele suunatud tegevusi ja ringe (76%), avalikke arutelusid, väitlusi või vestlusõhtuid (57%), väikelastele suunatud tegevusi (sh beebikoole) (54%), koduloo-uurimisega seotud koolitusi ja ringitegevust (50%) ning spordi ja tervislike eluviisidega seotud tegevusi (50%).

Vähemal määral on raamatukogud pakkunud eri põlvkondi kokku toovaid sündmusi ja tegevusi (49%), info-, meedia- või infokirjaoskuse alaseid koolitusi või infopäevi (44%), toidukultuuriga seotud koolitusi ja tegevusi (43%), teisi kultuure tutvustavaid koolitusi ja tegevusi (36%), keskkonnateadlikkuse seotud koolitusi (32%), keelekohvikuid või -klubisid (21%), eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid tegevusi välismaalastele (sh pagulastele) (20%). Kõige vähem on raamatukogud korraldanud koolitusi tööturul hakkama saamiseks (11%) ning tehnika ja robootikaga seotud koolitusi või ringitegevust (11%).

Nutikad ja innovaatilised raamatukogud

Raamatukogud kasutavad oskuslikult uusi tehnoloogilisi võimalusi oma teenuste arendamiseks ja tutvustamiseks. Neil peab olema võimekus pakkuda sisukaid, ajakohaseid ja kasutajakeskseid teenuseid üha kiiremini digiteeruvas maailmas ning vähendada seejuures digitaalset lõhet ühiskonnas.

Kasutajate soovidest ja vajadustest on võimalik lähtuda vaid juhul, kui raamatukogud tunnevad oma kasutajaid ning teavad nende ootusi. Viimastel aastatel on raamatukogud asunud korrapärasemalt läbi viima kasutajate rahuloluolu-uuringuid. Küsitlustele eelnenud kahe aasta jooksul oli taolise uuringu korraldanud 52% raamatukogudest, kusjuures peaaegu pooltel juhtudel (47%) ületas kasutajate rahulolu pakutavate teenustega 90% piiri, mis näitab kogukonna kõrget hinnangut raamatukogutegevusele. Samas tuleb meeles pidada, et need uuringud puudutavaid vaid kasutajaid ehk inimesi, kes on juba leidnud tee raamatukogu juurde, kuid sama oluline on uurida mitte-kasutajaid ja mõista mittekülastamise tegelikke põhjuseid.

Kord aastas viib külastajate rahulolu-uuringuid läbi vaid 2 raamatukogu, 15% raamatukogudest teeb seda kord kahe ja sama suur hulk kord kolme aasta tagant. Koguni kolmandik (32%) korraldab küsitlus kord nelja aasta jooksul, mida on asutuse tööle tagasiside saamiseks liiga vähe. 37% pole juba vähemalt viis aastat taolist küsitlust lugejate seas läbi viinud.

Inimesed eelistavad üha enam kasutada teenuseid mugavalt neile sobival ajal ja kohas. Veebilehekülgede vahendusel on tagastustähtaega võimalik pikendada 72% raamatukogudes, lisaks pakub 74% raamatukogudest võimalust broneerida raamatuid või muid laenutatavaid esemeid. Ruumide broneerimise võimalus on loodud vaid 13%, seadmete broneerimise võimalus 9%, koolitusele või sündmusele registreerimine 21% ja sündmuste või koolituste veebipõhise jälgimise või järelvaatamise võimalus 21% raamatukogudes.

Raamatukogu kasutuses oleva arvuti- ja seadmepargi seisundit hindab vähemalt heaks 44%, halvaks aga 23% vastajatest. 79% raamatukogudes pakutakse külastajatele kõikides punktides kiiret ja turvalist WiFi-võrku, 19% puhul suudetakse seda teha osades punktides, kuid mitte kõikjal.

Üldiselt on ühe juhtimise alla viidud või ühes omavalitsuses tegutsevate raamatukogude teenused suures osas koordineeritud, kuid nelja vastaja puhul ilmnes, et ühe omavalitsuse territooriumil tegutsevad raamatukogud kasutavad erinevaid süsteeme (RIKS, URRAM). Kasutajakesksetest teemadest tasub veel rõhutada, et 83% raamatukogude puhul ei saa lugejad ühes antud omavalitsuse raamatukogus lugejaks registreerununa kasutada kõiki teisi sama omavalitsuse raamatukogusid või nende külastuspunkte ilma täiendava registreerimiseta.

Keskkonnateadlikud ja vastutustundlikud raamatukogud

Raamatukogud on oma olemuselt osa ringmajandusest ehk arusaamast, et asju ei pea tingimata omama, vaid neid saab vajaduspõhiselt ajutiselt kasutada. Nad peaksid olema säästlike lahenduste eestvedajad ja keskkonnateadliku mõtteviisi kujundajad.

Üldiselt peavad raamatukogud end keskkonnateemadel väga pädevaks ning nendest põhimõtetest peetakse tegevuste elluviimisel kinni, samal ajal on vaid 7% Eesti raamatukogudes keskkonnahoidlikkust puudutavad põhimõtted ametlikult kinnitatud (nt koostatud vastavad eeskirjad, juhendid või strateegia). Samuti ei ole 67% raamatukogudes viimase 12 kuu jooksul korraldatud ühtegi keskkonnateadlikkust tõstvat koolitust, infopäeva ega muud sündmust.

Liigiti sorteeritakse jäätmeid alati või enamasti 84% raamatukogudest, korduvkasutatavaid nõusid kasutatakse samuti 84% juhtudest (kusjuures alati tehakse seda 53% kohtadest). Mõne üksiku erandiga väldivad raamatukogud ühekordseid joogikõrsi või segamispulki või liigset pakendamist. Raamatukogud näevad vaeva energia säästliku kasutamisega ja materjalide taaskasutusega. Kogudest väljaarvatud raamatuid pakuvad praktiliselt kõik asutused huvilistele. Keerulisem on lugu printimisega. 37% vastajatest väitsid, et väldivad alati ülemäärast printimist, 60% teevad seda enamasti, samal ajal tuuakse välja, et printimine teenusena on siiski kogukonnas küllaltki oluline.

Uuringus toodi välja ka tõdemus, et raamatukogu oma enda korraldatud sündmuste puhul jälgib ülaltoodud keskkonnanõudeid, kuid ei reguleeri seda, mida teised korraldajad raamatukogu ruumides läbi viidavate sündmuste puhul teevad. Samas on mitmed kultuuriasutused kehtestanud vastavad reeglid ka oma rendisündmustele (sh laste sünnipäevadele ja muudele üritustele).

Raamatute laenutamise kõrval on üha olulisemaks muutunud ka muude inimestele vajalike vahendite ja kogemuste (nt muuseumipiletid) laenutamine. 88% raamatukogudest laenutab laua- või videomänge ja mänguvahendeid, 54% ka muusikat (sh noote) või filme. E-lugereid laenutab 17% raamatukogudest, spordivahendeid 10%. Kultuuriasutuste pileteid annavad kasutajatele välja 7, taimeseemneid 5, muusikariistu 4 ja tööriistu 2 raamatukogu. 73% raamatukogudest on loonud külastajatele raamatute vahetamise võimaluse ehk nn avatud riiuli, kust kõik huvilised võivad raamatuid võtta või uusi asemele tuua. Eraldi võiks välja tuua heade praktikate jagamise vajaduse raamatukogude vahel, sest uuringu kommentaaridest ilmnes, et osad raamatukogud ei ole näiteks muuseumipiletite laenutamisest kuulnudki ning täpsustasid, kas tegemist on kultuuriüritustele ja muuseumidesse piletite müümise teenusega.

Kogukondi aktiivselt kaasavad raamatukogud

Raamatukogud peaksid kogukondi liitvad ja neile võimalusi pakkuvad paigad, mis panustavad inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisse ja heaolusse. Nad peaksid pakkuma inimestele mitmekülgset ja paindlikku keskkonda oma tegevuste ning sündmuste korraldamiseks ja turvalist avalikku aruteluruumi mõttevahetusteks.

Kvaliteetsete raamatukoguteenuste nurgakiviks on sihtgruppide aktiivne kaasamine oma tegevustesse, teenuste arendamisse ja tagasisidestamisse. Paremini on viimase kolme aasta jooksul raamatukogudes lood eakate (78% raamatukogudest) ja noorte (76%) kaasamisega. Peresid on kaasanud 42%, teisi kogukonna gruppe aga oluliselt väiksemal määral: puuetega inimesi (27%), pagulasi (24%) ja vähemusrahvuste esindajaid (23%).

Lisaks oma põhitegevusele pakuvad raamatukogud mitmekülgseid teenuseid. Peaaegu kõigis raamatukogudes on võimalik kasutada printimis- ja koopiate tegemise teenust (vastavalt 99% ja 98%), skänneerimisvõimalust pakuvad 95% raamatukogudest. Ruume koolituste, seminaride või muude sündmuste läbiviimiseks võimaldavad 73%, ruume kaugtööks 71%, ruume veebikoosolekute läbiviimiseks 49% ja tehnikat (sh ekraan, kaamera jm) veebikoosolekuteks 44% raamatukogudest. Mitmed raamatukogud lisasid, et kuigi kaugtööks või veebikohtumisteks eraldi ruume pole, siis püütakse leida alati võimalus teiste ruumide või isegi oma enda tööruumide kasutusele andmise kaudu.

Üheks viisiks kogukonna kaasamisel on vabatahtlike võrgustiku laiendamine ning nende kaasamine raamatukogu tegevustesse. Küsitlusele eelnenud aasta jooksul on 63% raamatukogudest kaasanud oma tegevusse vabatahtlikke. Kokku on vabatahtlikena viimasel aastal tegutsenud 542 inimest. Suuremate linnade ja maakonnakeskuste puhul on näitajad suuremad, kuid valdaval juhul jääb vabatahtlike arv raamatukogu kohta kümne piiresse. Enim kaasatakse vabatahtlikke ürituste korraldamisel ja läbiviimisel (53% raamatukogudest), laste ja noortega tegelemisel (44%) ja riiulite korrastamisse (31%), vähemal määral ka koolituste läbiviimisel, keelekohvikutes abistamisel, raamatukogu teenuste tutvustamisel, uute raamatute töötlemisel ja raamatututvustuste koostamisel.

Üldhinnangud ja kokkuvõtted

Rahvaraamatukogud on tugev ja kokkuhoidev kogukond. Sellega väitega on nõus 88% vastanutest. 2022. aastal korraldatud teema-aasta tulemusena muutusid raamatukogud ühiskonnas veelgi nähtavamaks, leidis 85% osalejatest, kuigi teema-aasta läbiviimise korralduse suhtes oli kriitilisi hääli rohkem, 31% vastajate hinnangul ei olnud aasta hästi korraldatud.

62% vastajate hinnangul tagab riiklik (kultuuri)poliitika valdkonna jätkusuutliku arengu, 38% hinnangul aga mitte. Riik on pikalt kavandanud Rahvaraamatukogude seaduse muutmist, et ajaga kaasas käia ja luua valdkonna arenguks paremad tingimused. Seda, et seadus kavandatud kujul valdkonna arengut toetab, arvab kindlalt vaid 10% vastajatest, koos pigem toetajatega on positiivselt muudatustesse suhtuvate vastajate arv 58%, ülejäänud 42% leiavad, et praegusel kujul kavandatud muudatused ei too valdkonda vajalikku kvalitatiivset hüpet.

Uuringu läbiviijad tänavad kõiki raamatukoguhoidjaid, kes leidsid võimaluse küsitlusele vastata. Paljude teie heade mõtete ja ettepanekute põhjal teeme kvaliteedihindamist tulevikus veelgi kasutajasõbralikumaks ja selgemaks.